EESTI FILMI SIHTASUTUSE TOETUSTE ERALDAMISE EESKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Käesolev eeskiri (edaspidi Eeskiri) sätestab Eesti Filmi Sihtasutuse (edaspidi lühendatult EFS) antavate rahaliste sihttoetuste taotlemise, eraldamise ja kasutamise tingimused ning korra.
1.2. EFS toetab kodumaiste ning rahvusvahelises koostöös valmivate filmide arendamist, tootmist ja levitamist.
1.3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid, lähtudes filmitootmise rahvusvahelisest tavast ja normidest. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.3.1. filmiprojekt – kavatsetavat või valmivat filmi, filmiüritust, filmialast täienduskoolitust, filmialast teaduslikku uurimistegevust või muud filmikultuurialast toetusobjekti kirjeldava informatsiooni ja dokumentide kogu, mis hõlmab kõik projekti arengujärgud alates toetustaotlusest kuni toetuse kasutamise lõpparuande ning tulemusaruanneteni;
1.3.2. kodumaine film – eestikeelne film, mida toodab Eestis registreeritud sõltumatu filmitootmisettevõte ja mille vastutav produtsent on Eesti alaline resident;
1.3.3. rahvusvahelises koostöös valmiv film – film, millel on Eesti kaasprodutsent, kellele kuuluvad tema osalusega proportsionaalselt filmi õigused ning vähemalt 10% (kümme protsenti) filmi autorite varalistest õigustest. Eesti-poolne loominguline ja tootmisalane osalus filmi teostamisel on proportsionaalne Eesti-poolse rahastusega, kuid mitte vähem kui 10% (kümme protsenti) filmi koondeelarvest. Rahvusvahelises koostöös valmiv film on eestikeelne või see linastatakse eestikeelsete subtiitritega või eesti keelde dubleerituna Eesti kinodes ühe aasta jooksul pärast filmi tootmise lõpetamist;
1.3.4. madalaeelarveline film – film, mille koondeelarve ei ületa 767 000 (seitsesada kuuskümmend seitse tuhat) eurot;
1.3.5. piiratud rahvusvahelise levipotentsiaaliga film - eestikeelne ja kõrge kunstilise väärtusega ja/või eksperimentaalset kinokeelt kasutav film, samuti film, mis põhineb Eesti kultuuril, ajalool või Eesti autorite poolt kirjutatud originaalsel laste- või noortefilmi stsenaariumil;
1.3.6. sõltumatu filmitootmisettevõte – Eestis registreeritud äriühing, mille põhitegevusala on filmide tootmine ja millele lähevad seaduse alusel üle audiovisuaalse teose autorite varalised õigused, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. Sõltumatu filmitootmisettevõtte enamusaktsia või osa kapitalist, samuti ka muul moel teostatav kontroll, ei kuulu ringhäälinguorganisatsioonile, riigile ega omavalitsusele.
Sõltumiseks ei loeta filmitootmisettevõtte poolt ringhäälinguorganisatsiooniga koostöölepingu alusel filmide või muude audiovisuaalsete teoste loomist juhul, kui ühele ja samale ringhäälinguorganisatsioonile toodetud programmide käive moodustab vähem kui 90 % (üheksakümmend protsenti) ettevõtte käibest.
1.3.7. filmi vastutav produtsent – filmitootmisettevõtte esindaja, kes korraldab filmi tootmise finantseerimist ja tootmise juhtimist, tagab filmi võimalikult laia levi ning vastutab filmi majandusliku ja kunstilise õnnestumise eest ning kellele lähevad autori varalised õigused üle üksnes autorite või filmitootmisettevõttega sõlmitud lepingu alusel;
1.3.8. filmi kaastootja – filmitootmisettevõte, keda seob konkreetse filmi ühiseks tootmiseks koostööleping;
1.3.9. omafinantseering – toetuse saaja poolt filmiprojekti elluviimiseks investeeritud rahaline või rahaliselt hinnatav panus. Mitterahalise omafinantseeringu rahalise hinnatavuse aluseks on asja või teenuse harilik ehk õiglane väärtus.
1.3.10. tulemusaruanded – aruanded, mis annavad ülevaate EFSi toetatud filmi esitamisest Eesti kinodes ja muudes levikanalites (video, DVD, televisioon, kaabellevi jm) ning rahvusvahelistel filmifestivalidel, saavutatud tunnustusest, ja samuti filmi algmaterjalide ning koopiate arhiveerimisest Eestis.
1.4. EFSil kui sõltumatutele filmitootmisettevõtetele filmide valmistamiseks riigiabi andjal on kohustus järele valvata eraldatud vahendite kasutamise üle.
2. SIHTTOETUSTE TAOTLEMINE JA ERALDAMINE
2.1. EFS eraldab sihttoetust filmiprojektidele, mis ei ole seadusevastase sisuga. EFS ei eralda sihttoetust:
harrastuslikule filmiloomingule;
tellimus-, promotsiooni- ja reklaamfilmidele;
telesaadetele ja ajaviitemängudele;
pornograafilistele, rassismi või vägivalda propageerivatele filmidele
2.2. EFSi juhatus kehtestab toetustaotluste esitamiseks tähtajad, lähtudes filmi- ja toetusliikide eripärast.
2.3. Toetuste piirmäärad toetusliikide ja filmiliikide osas kinnitab EFSi nõukogu igaks jooksvaks majandusaastaks.
2.4. Toetus filmiprojektidele ei ületa 50% (viiskümmend protsenti) koondeelarvest. Madalaeelarvelise või piiratud rahvusvahelise levipotentsiaaliga filmi puhul võib toetus olla kuni 70% (seitsekümmend protsenti) filmi kogueelarvest.
2.5. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada EFSile ametlik toetustaotlus, millele on lisatud kõik toetustaotlusvormil loetletud nõutavad dokumendid. Toetustaotlusvormid on saadaval pärimisel EFSist ning allalaetavad EFSi internetilehelt.
2.5.1. EFS menetleb üksnes sellised toetustaotlusi, mis on koostatud vormikohaselt, on kooskõlas Eeskirja nõuetega ning millele on lisatud kõik nõutavad dokumendid.
2.5.2. Pärast toetustaotluse registreerimist saadab EFS taotluse esitajale 14 (neljateistkümne) päeva jooksul ülevaate taotluspaketi lisade sisulistest puudustest, otsuse tegemiseks vajalikest täiendustest ning muudest vormilise kontrolli tulemustest. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole toetuse taotlejale kirjalikult teatatud toetustaotluspaketi täiendamise vajadusest, on taotlus tunnistatud vormikohaseks.
2.5.3. Taotluspaketi lisaks nõutavad täiendavad dokumendid peavad olema EFSile esitatud mitte hiljem kui 21 (kakskümmend üks) päeva pärast taotluspaketi registreerimist või antud toetusliigi taotluste esitamiseks kehtestatud tähtaega.
2.5.4. EFS jätab ilma nõutavate täiendusteta taotluse menetlemata, teatades vastavast otsusest taotluse esitajale.
2.5.5. Toetustaotluste menetlemine ja toetuse eraldamine toimub lisaks taotluspaketi läbivaatamisele EFSi ja toetuse taotleja vastastikuse infovahetuse kaudu.
2.5.6. Toetusotsuse tegemiseks võib EFS küsida toetuse taotlejalt lisainformatsiooni filmiprojekti rahastamise ja sisu kohta ning toetuse taotleja varasema tegevuse kohta. Vastavad päringud tuleb toetuse taotlejale esitada enne toetusotsuse langetamise tähtaega. Päringutele peab kirjalikult vastama 7 (seitsme) päeva jooksul.
2.5.7. EFSile esitatud taotlused ja nende kohta tehtud otsused on avalik info vaid juhtudel, mida sätestab Avaliku teabe seadus.
2.6. Toetusotsuse teeb EFSi peaekspert või valdkonna vastutav ekspert ja selle kinnitab EFSi juhatus.
2.6.1. Toetusotsuse tegemisel arvestatakse toetuse taotleja ja filmi autorite kunstilist ja tootmisalast potentsiaali antud filmiprojektis väljenduvate kavatsuste teostamiseks ning taotleja varasemaid filmialaseid töökogemusi ja saavutusi. Toetust eraldatakse filmitootmisettevõttele või vastutavale produtsendile, kellel on arvestatav asjakohane töökogemus sama liiki filmide tootmisel.
2.7. Toetusotsust tehes lähtub EFSi pea- või vastutav ekspert taotluspaketi sisulisest kvaliteedist ning tehtud ekspertiisist.
2.7.1. Ekspertiis tehakse arendus- ja tootmistoetust taotleva filmiprojekti kunstiliste, majanduslike ja/või juriidiliste tunnusjoonte kohta.
2.7.2. Pea- või vastutaval eksperdil on õigus teha esitatud tootmistoetuse taotluspakettide hulgast eelvalik, kaasates selleks teisi eksperte. Ekspertiis tellitakse eelvaliku läbinud projektile.
2.7.3. EFSi pea- või vastutav ekspert tellib ekspertiisid asjatundjatelt, kellel on valdkonnas vähemalt kaheaastase tegutsemise kogemus ja vastav ettevalmistus.
2.7.4. Tellitud kirjalik ekspertiis lisatakse otsusele.
2.7.5. Kunstiline ekspertiis tellitakse eelvaliku läbinud tootmistaotlustele juhul kui EFS toetus ületab 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat) eurot. Kunstilist ekspertiisi ei tellita järeltootmistoetustaotlustele.
2.7.6. Eelarveekspertiisi tegemine on kohustuslik juhul, kui eelvaliku läbinud filmiprojekti koondeelarve ületab 64 000 (kuuskümmend neli tuhat) eurot.
2.7.7. Peaekspert või vastutav ekspert tellib juriidilise ekspertiisi vastavalt vajadusele. Juriidiline ekspertiis tellitakse kõigile filmiprojektidele, mille koondeelarve ületab 96 000 (üheksakümmend kuus tuhat) eurot ja rahvusvahelises koostöös toodetavate filmide toetustaotlustele.
2.7.8 . Täpsed nõuded ekspertiisile ja kutsutud ekspertide nimistu kinnitab EFSi nõukogu juhatuse ettepanekul igaks majandusaastaks.
2.8. Pärast toetustaotluse menetlemist teeb EFS ühe alljärgnevatest otsustest:
toetuse eraldamise kohta;
toetustaotluse rahuldamata jätmise kohta.
2.9. Täispikkade mängufilmide tootmistoetuse eraldamise otsus tehakse hiljemalt 62 (kuuskümmend kaks) päeva pärast toetustaotluse registreerimist. Piiratud mahuga tootmistoetuse eraldamise otsus tehakse 45 (nelikümmend viis) päeva pärast tootmistoetustaotluse registreerimist. Kõigi muude toetus- ja filmiliikide toetustaotluste asjus langetatakse otsus 40 (nelikümmend) päeva pärast taotluse registreerimist või pärast kehtestatud toetustaotluste esitamise tähtaega.
2.10. Tehtud otsusest teatatakse taotlejale kirjalikult kahe nädala jooksul.
2.11. EFS ei põhjenda kirjalikult toetustaotluse rahuldamata jätmist. Taotlejal on õigus tema projektile tellitud ekspertiisidega EFSis tutvuda.
2.12. Otsuse põhjal sõlmitakse toetusleping. Toetus makstakse välja vastavalt lepingu sätetele.
2.13 Täispikkade mängufilmide tootmistoetuse taotluse rahuldamise korral võib EFS teha ennetava otsuse. Ennetava otsuse tegemise järel on taotlejal kuni kuus kuud aega esitada lõplikku rahastamisplaani, kaastootmist või autoreid puudutavad lepingud. Leping sõlmitakse juhul, kui taotluses esitatud kavatsused ja eesmärgid on täidetud. EFSil on õigus langetada ennetav otsus lühemaks tähtajaks ja see mõjuvatel põhjustel enne tähtaega tühistada.
2.14. Toetusleping sätestab poolte õigused ja kohustused toetuse kasutamisel ning EFSi järelevalve. Mõlemad pooled kohustuvad tegutsema vastavalt oma õigustele ning täitma oma kohustusi heas usus.
2.14.1. Toetuslepinguga kinnitavad pooled vastava filmiprojekti koondeelarve, rahastamisplaani ja muud olulised andmed (sh filmi kestus, esituskoopia tehnilised andmed, kasutatav helistandard jms).
2.15. Toetuse saaja kohustub:
1. kasutama eraldatud toetust sihipäraselt;
2. täitma kehtiva Eeskirja ja toetuslepingu sätteid;
3. mitte muutma ilma mõlemapoolse informatsioonivahetuse ja kokkuleppeta stsenaariumit, koondeelarvet, autoreid, keskseid näitlejaid ega muid toetuslepinguga kinnitatud dokumente;
4. esitama tähtaegselt vahearuanded ja lõpparuande, sh kasumiaruande võrdluses lepinguga kinnitatud eelarvega ning tegeliku rahastamise aruande võrdluses lepinguga kinnitatud rahastamisplaaniga;
5. vajadusel esitama koopiad EFSi nõutavatest filmiprojekti teostamisega seotud dokumentidest ja võimaldama vajadusel ligipääsu originaaldokumentidele.
2.16. Juhatuse kinnitatud toetusotsus kaotab kehtivuse, kui toetuslepingut ei sõlmita kuue kuu jooksul.
2.17. EFSil on õigus lepingu rikkumise korral lepingu täitmine peatada ja toetus tagasi nõuda.
2.18. EFS eraldab toetust üksnes nendele filmitootmisettevõtetele ja neid esindavatele produtsentidele, kes on EFSi toetusi taotledes või kasutades käitunud heauskselt ega ole rikkunud Eeskirja või EFSiga sõlmitud toetuslepingu sätteid.
2.18.1. Toetust ei saa taotleda filmitootmisettevõte või seda esindav produtsent, kelle esitatud toetuse kasutamise vahe- või lõpparuandes on olulisi puudusi ning aruanne on jäetud kinnitamata toetuse saaja poolse lepingu rikkumise või pahauskse käitumise tõttu.
2.18.2 Lepingut rikkunud ja EFSi suhtes pahauskselt käitunud filmitootmisettevõtte ja lepingu allkirjastanud vastutava produtsendi suhtes kehtestab EFSi nõukogu juhatuse ettepanekul tähtaja, mille jooksul kõnealuse filmitootmisettevõtte ja vastutava produtsendi esitatud toetustaotlusi ei menetleta.
2.18.3. Toetusi ei eraldata filmitootmisettevõttele, kelle ettevõtte majandusliku seisukorra tõttu on tõenäoline, et toetuse sihipärane kasutamine on võimatu, näiteks filmitootmisettevõtted, mille omakapital on miinuses või millel on maksuvõlg.
3. TOETUSE LIIGID
3.1. Toetuse liigid on stsenaariumitoetus, arendustoetus, tootmistoetus, levitoetus, menutoetus, variatoetus.
3.2. Stsenaariumitoetus eraldatakse täispika mängufilmi kirjandusliku stsenaariumi loomiseks.
3.2.1. Stsenaariumitoetuse summa arvatakse filmiprojekti edasisel finantseerimisel arendustoetuse summa sisse.
3.2.2. Stsenaariumitoetus eraldatakse sõltumatule filmitootmisettevõttele kahes jaos: 95% (üheksakümmend viis protsenti) toetussummast ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist ja 5% (viis protsenti) kahe nädala jooksul pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist.
3.3. Arendustoetus eraldatakse mängufilmi-, animafilmi- ja dokumentaalfilmiprojektide arendamiseks, lähtudes esitatud arendustöö plaanist ning eelarvest.
3.3.1. Arendustoetuse abil peab valmima filmi lõplik kirjanduslik stsenaarium (animafilmi puhul storyboard, dokumentaalfilmi puhul kirjanduslik kavand), filmi koondeelarve, rahastamisplaan ja muud filmi tootmise alustamiseks vajalikud dokumendid, sh kokkulepped filmi autoritega, filmi kaastootjate ja levitajatega.
3.3.2. Arendustoetuse summa arvatakse filmiprojekti edasisel finantseerimisel tootmistoetuse kogusumma sisse.
3.3.3. Arendustoetuse saamine ei taga filmiprojektile EFSi tootmistoetust.
3.3.4. Arendustoetus eraldatakse sõltumatule filmitootmisettevõttele kolmes jaos: 55% (viiskümmend viis protsenti) toetussummast ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist, 40% (nelikümmend protsenti) kahe nädala jooksul pärast toetuse kasutamise vahearuande ja sellele lisatud stsenaariumi kinnitamist ning 5% (viis protsenti) kahe nädala jooksul pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist.
3.4. Tootmistoetus eraldatakse sõltumatule filmitootmisettevõttele täispikkade mängufilmide (alates 65 minutit), keskmise pikkusega filmide ja lühimängufilmide, animafilmide ning dokumentaalfilmide tootmiseks.
3.4.1. Tootmistoetuse saamiseks peab film vastama vähemalt kolmele kriteeriumile järgnevast loetelust
a) filmi aluseks oleva stsenaariumi tegevus toimub Eestis, või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, või mõnes Euroopa Majandusühenduse liikmesriigis või Šveitsis;
b) vähemalt üks peategelastest on seotud Eesti kultuuri või keelega;
c) filmi aluseks olev originaalstsenaarium on kirjutatud põhiliselt eesti keeles;
d) filmi aluseks olev stsenaarium on mugandus originaalsest Eesti kirjandusteosest;
e) filmi peateema käsitleb loomingut ja/või loojaid
f) filmi peateemaks on ajaloolised tegelased või sündmused;
g) film käsitleb Eesti rahva jaoks olulisi tänapäevaseid, kultuurilisi, sotsiaalseid või poliitilisi teemasid.
3.4.2. Tootmistoetuse saamisel on eelistatud filmiprojektid, mis on edukalt läbinud arendusperioodi. Mängufilmi tootmistoetustaotluse saab esitada kui arendustoetuse kasutamise lõpparuanne on kinnitatud.
3.4.3. Toetuse saaja on kohustatud kulutama Eestis summa, mis vastab sellele filmiprojektile eraldatud EFSi toetusele. Põhjendatud erandjuhtumid tuleb vastutaval produtsendil eelnevalt EFSiga kooskõlastada.
3.4.4. Toetusi võib eraldada vastavalt tootmisplaanile etapiviisilisena. Kui filmi tootmine toimub kahe kalendriaasta jooksul, kuid toetuse eraldamine on võimalik vaid üheks aastaks, käsitletakse filmiprojekti etappe tervikliku tootmisprotsessina ja rakendatakse vastava filmiliigi aruandluse nõudeid. Etapiviisilise tootmise korral tuleb teise etapi toetuse saamiseks esitada avaldus. Avaldust menetletakse vastava filmiliigi menetlemise tähtaegade kohaselt ainult juhul, kui eelmise etapi aruanne on kinnitatud.
3.4.5. Etapiviisilise tootmise korral on esimese väljamakse suurus kokkuleppeline.
3.5. Tootmistoetuse liigid on lühifilmi tootmistoetus, animafilmi tootmistoetus, dokumentaalfilmi tootmistoetus, täispika mängufilmi tootmistoetus ja piiratud tootmistoetus.
3.5.1. Tootmistoetuse liikidele kehtestab EFS nõukogu igaks aastaks piirmäärad.
3.6. Lühifilmi tootmistoetus eraldatakse lühifilmi tootmiseks.
3.6.1. Lühifilmi tootmistoetuse taotlus tuleb esitada enne võtete algust.
3.6.2. Lühifilmi toetus eraldatakse üldjuhul kolmes jaos: 65% (kuuskümmend viis protsenti) lepingu sõlmimisel, 30% (kolmkümmend protsenti) pärast järjestatud materjali läbivaatamist ja vahearuande kinnitamist ja 5% (viis protsenti) pärast lõpparuande kinnitamist.
3.7. Animafilmi tootmistoetus eraldatakse animafilmi tootmiseks.
3.7.1. Animafilmi tootmistoetuse taotlus tuleb esitada enne tootmisperioodi algust.
3.7.2. Animafilmi tootmistoetus eraldatakse üldjuhul kolmes jaos: 65% (kuuskümmend viis protsenti) lepingu sõlmimisel, 30% (kolmkümmend protsenti) pärast järjestatud materjali läbivaatamist ja vahearuande kinnitamist ja 5% (viis protsenti) pärast lõpparuande kinnitamist.
3.8. Dokumentaalfilmi tootmistoetus eraldatakse dokumentaalfilmi tootmiseks.
3.8.1. Dokumentaalfilmi tootmistoetus eraldatakse üldjuhul kolmes jaos: 65% (kuuskümmend viis protsenti) lepingu sõlmimisel, 30% (kolmkümmend protsenti) pärast järjestatud materjali läbivaatamist ja vahearuande kinnitamist ja 5% (viis protsenti) pärast lõpparuande kinnitamist.
3.9. Täispika mängufilmi tootmistoetus on mõeldud tootmismahuka pika mängufilmi tootmiseks, mille eelarve on üle 320 000 (kolmesaja kahekümne tuhande) euro.
3.9.1. Täispika mängufilmi tootmistoetuse taotlus tuleb esitada EFSile vähemalt neli kuud enne taotlusele lisatud tootmisplaanis märgitud põhivõtete alguspäeva.
3.9.2. Mõned toetustaotlusvormil loetletud dokumendid võivad olla esitatud pärast taotluspaketi esitamist, kuid mitte hiljem kui kaks kuud enne tootmise ajakavas näidatud põhivõtete alguspäeva. Selliste lisade nimekirja kuuluvad lõplik kaastootmisleping, kaasfinantseerijatega sõlmitud lõplikud toetuslepingud, detailsed autorilepingud, kindlustuslepingud, levileping.
3.9.3. Tootmistoetus eraldatakse vastavalt produtsendi koostatud rahavoogude ajakavale sõltuvalt projekti keerukusest mitte rohkem kui viies jaos. Üldjuhul eraldatakse toetus järgnevalt:
a) 20% (kakskümmend protsenti) kogusummast ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist,
b) 60% (kuuskümmend protsenti) võtete eel,
c) 15% (viisteist protsenti) kahe nädala jooksul pärast tootmisperioodi vahearuande kinnitamist ja esimese montaa˛irea EFSile esitamist ning
d) 5% (viis protsenti) toetussummast kahe nädalal jooksul pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist. Vastavalt produtsendi kirjalikule põhjendusele ja möödapääsmatutel asjaoludel võib toetuslepingus kokkuleppel sätestada ka teistsuguse rahaeralduste ajakava, kuid tootmistoetuse kasutamise kohta peab esitama vähemalt ühe vahearuande ja lõpparuande.
3.9.4. Re˛issöör ei tohi ainuisikuliselt olla filmi vastutav produtsent ega tegevprodutsent.
3.9.5. Filmitootmisettevõte on kohustatud kindlustama filmi tootmise võimaliku kahju tekkimise puhuks, sealhulgas:
filmi tootmise käigus kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamisest tekkinud ülekulud;
negatiivi või muu filmipildiga infokandja kaotus või kahjustumine;
filmi tootmisega seotud põhiliste tehniliste vahendite kahjustumine;
filmi re˛issööri, lavastusoperaatori, lavastuskunstniku ja peaosatäitjate või teiste osapoolte vahel kokku lepitud filmi tootmisega oluliselt seotud isikute haigestumine või õnnetusjuhtum.
3.10. Piiratud tootmistoetus on mõeldud sellise pika mängufilmi tootmiseks, mille koondeelarve on kuni 320 000 (kolmsada kakskümmend tuhat) eurot või mille tootmiseks EFSilt taotletav toetus ei ületa 50% koondeelarvest ega toetusliigile nõukogu poolt kehtestatud piirmäära.
3.10.1. Piiratud tootmistoetuse taotluse võib EFSile esitada filmivõtete käigus, kuid enne võtteperioodi lõppu. 3.10.2. Tootmistoetus eraldatakse vastavalt produtsendi koostatud rahavoogude ajakavale sõltuvalt projekti keerukusest mitte rohkem kui kolmes jaos.
a) 65% (kuuskümmend viis protsenti) kogusummast eraldatakse ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist,
b) 30% (kolmkümmend protsenti) kahe nädala jooksul pärast tootmisperioodi vahearuande kinnitamist ja järjestatud materjali EFSile esitamist ning
c) 5% (viis protsenti) toetussummast kahe nädala jooksul pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist. Vastavalt produtsendi kirjalikule põhjendusele ja möödapääsmatutel asjaoludel võib toetuslepingus sätestada ka teistsuguse rahaeralduste ajakava, kuid tootmistoetuse kasutamise kohta peab esitatama vähemalt ühe vahearuande ja lõpparuande.
3.10.3. Re˛issöör ei tohi ainuisikuliselt olla filmi vastutav produtsent ega tegevprodutsent.
3.11.1. Levitoetus makstakse välja kahes jaos: 95% (üheksakümmend viis protsenti) toetussummast ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist ja 5% (viis protsenti) kahe nädala jooksul pärast lõpparuande kinnitamist.
3.12. Menutoetust eraldatakse kord aastas kodumaise filmi kohaliku levi tulemuste, festivalilevi ja võidetud rahvusvaheliste auhindade põhjal selle tootmiseks toetuslepingu sõlminud sõltumatule filmitootmisettevõttele.
3.12.1. Õigus menutoetusele on filmil, mille esilinastus toimus mitte varem kui kahe kalendriaasta jooksul enne taotluse esitamise aastat. Menutoetust võib eraldada kuni kahel korral juhul, kui lisaks levitulemustele tekib hiljem selleks õigus ka festivali- ja auhinnatoetuse reeglite kohaselt.
3.12.2. Pikal mängufilmil on õigus toetusele, kui see on kogunud aasta jooksul kohalikus filmilevis rohkem kui 25 000 (kakskümmend viis tuhat) pileti ostnud vaatajat. Dokumentaalfilmil on õigus toetusele, kui see on kogunud aasta jooksul rohkem kui 7000 (seitse tuhat) pileti ostnud vaatajat. Menutoetust ei eraldata koos pika mängufilmiga linastunud lühifilmi eest.
3.12.3. Menutoetust eraldatakse filmide põhjal, mis on osalenud rahvusvahelise A-kategooria festivali põhiprogrammis, võitnud olulise festivalipreemia või teeninud muu rahvusvahelise tunnustuse. Oluliste filmifestivalide nimistu kinnitab EFSi nõukogu juhatuse ettepanekul.
3.12.4 Enne menutoetuse taotlemist peab filmi tootmistoetuse kasutamise lõpparuanne olema kinnitatud.
3.12.5. Menutoetust eraldatakse vastavalt filmitootmisettevõtte taotlusele koolitusteks, turgudel ja festivalidel osalemiseks, samuti järgmiste filmiprojektide arendamiseks ja tootmiseks. Menutoetuse maksimummäär ühe filmiprojekti kohta on võrdsustatud jooksvaks majandusaastaks kehtestatud mängufilmi arendustoetuse maksimummääraga.
3.12.6. Menutoetus makstakse välja kahes jaos: 95% (üheksakümmend viis protsenti) toetussummast ühe nädala jooksul pärast menutoetuslepingu sõlmimist ja 5% (viis protsenti) kahe nädala jooksul pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist.
3.12.7. Menutoetuse kasutamisest antakse aru vastavas lõpparuandes või selle filmiprojekti arendus- või tootmistoetuse kasutamise lõpparuandes, mille teostamiseks seda kasutati. Menutoetus tuleb aruande tulupoolel eraldi välja tuua.
3.13. Muid sihttoetusi eraldab EFS juriidilistele ja füüsilistele isikutele filmialaseks täienduskoolituseks, filmialase hariduse edendamiseks, filmialaseks teaduslikuks uurimistegevuseks, Eesti filmikultuuri arengut soodustavate projektide ja algatuste teostamiseks, filmi tutvustavate ürituste korraldamiseks, osalemiseks filmiturgudel, festivalidel jm.
3.13.1. Muud sihttoetused makstakse välja kahes jaos: 95% (üheksakümmend viis protsenti) toetussummast ühe nädalal jooksul pärast toetuslepingu sõlmimist ja 5% (viis protsenti) kahe nädala jooksul pärast toetuse kasutamise lõpparuande kinnitamist.
4. EELARVE
4.1. Filmi tootmise eelarves peavad kajastuma kõik planeeritavad tootmiskulud, sealhulgas esimese planeeritud formaadis esituskoopia valmimine ja kuni 5% (viis protsenti) eelarvest ettenägematute kulude katteks. Samuti peavad olema eelarvestatud filmi tootmise aegne reklaam ja tutvustamine, möödapääsmatud tõlkekulud ja videokoopiate valmistamine. Rahvusvahelise koostööprojekti puhul peab taotluses olema esitatud eraldi Eesti poole eelarve.
4.2. Toetuse taotleja omafinantseering filmiprojekti rahastamisel peab olema vähemalt 5% (viis protsenti) koondeelarvest ning rahvusvahelise koostööprojekti puhul vähemalt 5% (viis protsenti) Eesti-poolsest finantseeringust.
4.3. Omafinantseering peab olema väljendatud pangadeposiidina või mõne muu rahaliselt hinnatava reaalse investeeringuna, milleks võib olla näiteks laenuleping, etteostuleping, miinimumgarantii, sponsorleping, soodustingimusi pakkuv optsioonileping vm. Omafinantseeringu sisu ja väärtus peavad olema taotluses selgelt välja toodud.
4.3.1. Omafinantseeringuna võib EFS aktsepteerida muuhulgas televisiooniorganisatsioonide litsentsiostu, kaastootmislepinguga omandatud osalust filmiprojektis, rahaliselt mõõdetavat teenuste osutamist ja tehnika panustamist Eestis käibivate turuhindade alusel ning projekti elluviijate töötasudest osalist loobumist või töötasude edasilükkamist kuni levitulude laekumiseni. Hindamise aluseks on töö või teenuse õiglane väärtus. Mitterahalise panuse kalkuleerimise alus tuleb taotluse eelarves ja aruannetes eraldi välja tuua (osutatud teenuste, panustatud tehnika kalkulatsioonid ja osaliselt tasustamata või edasilükatud tasustamisega tööaja hulk ja hind). Väljamaksmata või edasilükatud töötasude osakaal ei tohi ületada viitkümmend protsenti kogu tootjapoolsest omafinantseeringust.
4.3.2. Omafinantseeringuna ei käsitleta riigieelarvest otseselt või kaudselt pärinevat rahalist eraldist, mis on antud riigiabi andja poolt, eeskätt riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, sihtasutuse, mittetulundusühingu, avalik-õigusliku juriidilise isiku või avaliku ettevõtte poolt, kes otseselt või kaudselt kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
4.4. Mitte-rahalise sponsorluse korral lahutatakse sponsoreeritud summa koondeelarvest ja EFS õigustatud toetus moodustab kuni 70% (seitsekümmend protsenti) saadud tulemusest. Liigselt makstud toetus tuleb saajal tagastada.
4.5. Filmiprojekti arendus- ja tootmiseelarves võib sõltumatu filmitootmisettevõte üldkuludeks ette näha kuni 5% (viis protsenti) ja ettenägematute kulude katteks kuni 5% (viis protsenti) eelarvemahust. Filmiprojekti tootmistasu võib olla kuni 3% (kolm protsenti) koondeelarvest.
5. JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS
5.1. EFS valvab eraldatud toetuste kasutamise järele mõlemapoolse infovahetuse, vahearuannete, lõpparuannete ja audiitorkontrolli kaudu.
5.1.1. Vahearuanded ja lõpparuanne peavad sisaldama aruande esitamiseni tehtud kulude ja tulude võrdluse toetuslepingule lisatud eelarvega ning tehtud tööde ja saavutatud tulemuse kirjelduse. Kõik erinevused aruandes toodud tegelikest kuludest kuluridade kaupa, mis erinevad eelarves esitatust olulistes summades enam kui 10% (kümme protsenti), peavad olema produtsendi poolt kirjalikult põhjendatud. Oluliseks loetakse summa, mis moodustab enam kui 0,5% koondeelarvest. Kui erinevus võrreldes planeerituga on kulurea lõikes väiksem kui 0,5% koondeelarvest, pole selgitus vajalik.
5.1.2. Aruanded peavad vastama toetuslepingu tingimustele ning toetuse saaja raamatupidamisandmetele. Eraldatud toetuse kasutamine peab olema toetuse saaja raamatupidamises tekkepõhiselt jälgitav. Iga filmiprojekt peab olema raamatupidamises kirjendatud vastava objektina ja mida saab eraldi objektipõhiselt kasumiaruandena välja trükkida. Algdokumendid või nende alusel koostatud koonddokumendid peavad olema produtsendi poolt viseeritud ning neil peab olema projekti kohta permanentse jäljendiga kirjutusvahendiga tehtud märge.
5.1.3. Vajadusel võib EFS nõuda toetuse saajalt toetuse kasutamisega seotud kuludokumente ja toetuse saaja raamatupidamise korraldust reguleerivaid dokumente, samuti lepinguid ja muid juriidilisi dokumente ning kirjalikke selgitusi. Toetuse saaja peab esitama EFSi volitatud isikutele vajaliku informatsiooni toetuse kasutamise sihipärasuse kontrollimiseks.
5.1.4. EFS vaatab esitatud aruanded läbi ühe kuu jooksul alates viimaste vajalike dokumentide esitamisest, tehes selle aja jooksul otsuse aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta.
5.1.5. Lepingulistele tähtaegadele on mõjuvatel põhjustel võimalik taotleda pikendust, kuid mitte rohkem kui kaks korda ühe toetusliigi kasutamise jooksul ja mitte rohkem kui 12 kuud. Aruande tähtajaks mittelaekumisel peatatakse vastava tootjafirma järgnevate taotluste menetlemine kuni võlgnevus(t)e likvideerimiseni.
5.1.6. Kui filmi vastutaval produtsendil on EFS ees täitmata kohustusi, tema taotlusi vastu ei võeta.
5.2. Arendustoetuse kasutamise lõpparuanne peab lisaks filmiprojekti arendamise tulusid ja kulusid kajastavale kasumiaruandele sisaldama toetuse kasutamise tegevusaruande etappide kaupa ja saavutatud tulemuste kokkuvõtted (kõik filmi rahastamist, kunstilist teostumist ja autorite ringi puudutavad kokkulepped, kavad, huvi- ja kinnituskirjad). Lisaks peab arendustoetuse aruanne sisaldama filmi vastutava produtsendi ja re˛issööri poolt tootmisvalmiks tunnistatud:
5.2.1. lõpliku kirjandusliku stsenaariumi mängufilmi puhul;
5.2.2. storyboardi animafilmi puhul;
5.2.3. kirjandusliku kavandi (treatmenti) dokumentaalfilmi puhul.
5.3. Tootmistoetuse kasutamise lõpparuandele tuleb lisada järgmised dokumendid ja materjalid:
tegevusaruanne, mis sisaldab filmiprojekti teostamise ülevaate;
kõnealuse filmi kasumiaruanne, mis võrrelduna eelarve ja finantseerimisplaaniga kajastab kogu filmi koondtulusid, koondkulusid ja kasumit (kahjumit);
valmis filmi tehniline andmestik;
valmis filmi viis eestikeelset ja kümme ingliskeelsete subtiitritega DVD-koopiat, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti;
viis komplekti filmiprojekti tutvustavaid reklaammaterjale (flaierid, voldikud, plakatid, kataloogid jms), juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti;
filmi edasiseks tutvustamiseks vajalikud materjalid (sisu eesti- ja ingliskeelsed lühikokkuvõtted, ilmunud ajakirjanduslikud tekstid, filmi valmimist kajastav video, heliplaadid jms);
filmifotod ja re˛issööri foto;
dialoogilehed, tiitrite ja subtiitrite tekstid;
muusikalehed ja filmis kasutatud arhiivimaterjalide, filmikatkendite, fotode, kunstiteoste reproduktsioonide loetelu koos kasutamisõigust tõendavate dokumentide koopiatega;
filmi andmed on kantud Eesti Filmi Infosüsteemi veebi.
5.3.1. Kui filmiprojekti lõpparuandes toodud koondkulud on enam kui 5% (viis protsenti) väiksemad kui EFSiga sõlmitud lepingu lisaks olev eelarve, väheneb EFSi toetus samas proportsioonis koondeelarve vähenemisega. EFSi nõusoleku saanud eelarve põhjal arvestatakse protsentuaalselt EFSi osalus. EFSi toetus moodustab nõusoleku saanud eelarves toodud proportsionaalse osa koondkuludest ja liigselt makstud toetus nõutakse toetuse saajalt tagasi.
5.3.2. Kui filmi tootmisel tekib saadud tulude ja tegelike kulude vahest kasum, siis kasumi võrra vähendatakse EFSi viimast väljamakset.
5.4. Kõik filmiprojektid, mille EFSi toetus ületab 96 000 (üheksakümmend kuus tuhat) eurot, peavad olema auditeeritud kolme kuu jooksul pärast lõpparuande EFSile esitamist. Auditeerimiskulud peavad olema filmiprojekti koondeelarves selgelt välja toodud. Sõltumatu audiitori määrab EFS.
5.4.1. EFSil on õigus nõuda vähem kui 96 000 (üheksakümne kuue tuhande) eurose EFSi toetusega filmiprojektide audiitorkontrolli juhul, kui on tekkinud kahtlus toetuse ebasihipärase kasutamise, toetuse saaja pahauskse käitumise või lepingu rikkumise kohta. Kui sellise auditi tulemusena tuvastatakse toetuse väärkasutamine või toetuslepingu rikkumine, kaetakse auditi kulud projektile välja maksmata summast ja/või tootjafirmalt tagasi nõutavast summast. Toetuse saaja peab EFSile tagasi maksma summa auditeerimise käigus tuvastatud väärkasutuse ulatuses. Kui tellitud auditi tulemusena ei tuvastata rikkumisi, tasub auditi kulud EFS.
5.5. Mängufilmi tootmis- ja levitoetust saanud filmitootmisettevõte peab lisaks lõpparuandele 20 (kakskümmend) kuud pärast filmi avalikkusele toimunud esilinastust EFSile esitama kirjaliku tulemusaruande esimese 18 (kaheksateistkümne) linastuskuu jooksul saavutatud tulemustest nii Eestis kui välismaal, näidates ära vaatajate arvu ja piletitulu. Järgmise perioodi kohta peab filmitootmisettevõte esitama tulemusaruande hiljemalt 48 (nelikümmend kaheksa) kuud pärast filmi esilinastuspäeva.
5.5.1. Tootmistoetust saanud filmitootmisettevõte peab EFSi jooksvalt informeerima rahvusvahelise levi tulemustest ja festivalidel osalemisest.
5.5.2. Pärast lühi- ja dokumentaalfilmide avalikkusele toimunud esilinastust peab toetuse saaja aasta jooksul korraldama kõnealuse filmi näitamise vähemalt ühel Eesti televisioonikanalil.
5.6. EFS ei kinnita aruannet ega tee lepingulisi väljamakseid alljärgnevatel juhtudel:
toetust ei ole kasutatud sihipäraselt;
toetuse saaja on toetuse kasutamisel rikkunud seadust, toetuslepingut ja Eeskirja;
toetuse saaja keeldub esitamast EFSi volitatud esindajale või EFSi poolt määratud audiitorile toetuse kasutamisega või toetust saanud filmiprojektiga seotud dokumente või viivitab nende esitamisega rohkem kui kolm kuud;
auditi või erikontrolli tulemusel on tuvastatud toetuse saaja seaduserikkumine või toetuslepingu täitmata jätmine;
toetuse saajal esinevad majanduslikud raskused (pankrotioht vmt), mis muudavad võimatuks toetuse eesmärgipärase kasutamise;
toetuse sihipärane kasutamine on raskendatud õiguslikel põhjustel.
5.6.1. EFS peatab toetuse maksmise kuni asjaolude selgitamiseni ning teatab kirjalikult maksmise peatamisest ja selle põhjustest lepingu partnerile. Puuduste kõrvaldamisel jätkab EFS väljamakseid.
5.6.2. Juhul kui EFS leiab, et toetusleping tuleb lõpetada peatamist tinginud asjaolude tõttu, teatab EFS viivitamatult lepingu teisele poolele oma vastavasisulisest otsusest koos põhjendustega. Vastavalt asjaoludele võib EFS toetuse tagasi nõuda.
5.6.3. Tootmise katkemisel kohustub toetuse saaja talle kuuluvad filmi varalised õigused, materjalid ja dokumendid EFSile üle andma. Sellisel juhul kuulutab EFS välja suunatud pakkumise filmi lõpetamiseks, mille tingimused määratakse vastavalt olukorrale. Kui filmil on kaastootjad, on neil eelisõigus omandada EFSile üle läinud õigused filmi lõpetamiseks, tingimustel, et filmist valmib eestikeelne versioon ja see linastub ühe aasta jooksul Eesti territooriumil. Pakkumise võitjaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, nagu oli sõlmitud toetuse saajaga, kellega toetusleping lõpetati. Juhul kui pooleli jäänud filmiprojektile välja kuulutatud konkursil pole ühtegi osalejat või EFS kuulutab konkursi ebaõnnestunuks, loetakse filmi tootmine lõppenuks ning kõik filmiga seotud materjalid antakse üle Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivile.
5.7. EFSilt toetust saanud film on kohustatud tiitrites kasutama EFSi logo. EFSi osalus peab olema näidatud logoga või muul viisil ka kõigis teistes toetust saanud projektides.
5.8. EFSil on õigus kasutada EFSilt toetust saanud filmi ja selle koopiaid Eesti kultuuri tutvustamise eesmärgil Eestis ja välismaal vastavalt toetuse saajaga sõlmitud toetuslepingule. Juhul kui toetust saanud sõltumatu filmitootmisettevõte levitab ise filmi mittekommertsiaalsetel üritustel (festivalid, filmipäevad jms), on ta esimesel võimalusel kohustatud teavitama sellest EFSi.
5.9. Filmi negatiiv ja muud filmi koopia tegemiseks vajalikud algmaterjalid tuleb hiljemalt kaks aastat pärast filmi tootmise lõpetamist anda hoiule Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, kui koostööfilmi tootmiseks sõlmitud lepingud või muud asjassepuutuvad lepingud ei näe ette teisiti.
Kinnitatud EFSi nõukogu otsusega 19.01.2011
|
